Joonejärgijate osas on meil hetkel käsil palju arendusprojekte, mille mõte on testida erinevaid disaine ja ideid, mida saaks tulevikus joonejägijate ehitamisel efektiivselt ära kasutada.
Projektijuht: Tambet Eelmere
Telglane on joonejärgija mis erineb tavalistest joonekatest sellepoolest, et tal on kaks pööravat telge. Selline lahendus peaks aitama joonekal paremini rajal püsida. Telglane on oma esmasel kujul valmis, hetkel on osalised mehaanilised mured seoses roboti keha jäikusega, aga üldiselt on pööramised ja sõidumeetod paljulubav. Robotit on plaan arendada jäigema juhtimise ja väiksema juhtservo peale.
Projektijuht: Tambet Eelmere
Suve jooksul on kogutud teadmisi pidurdamis võimaluste ja disainide kohta. Suuresti on olemas disainid, kuidas pidureid rakendada minimaalsed kohandamised vastavalt testimisele veel teha.
Siiani tehtud testid on andnud suurtel kiirusetel positiivse tulemuse aga mitte sama, aeglasematel kiirustel.
Projektijuht: Maarjo Mass
Rita on arendusjoonekas, millega üritame imuri joonejärgija peal efektiivselt tööle saada. Rita aluseks võeti seina peal sõitmise võimekusega puldiauto, mida hetkel on hakatud modifitseerima joonejärgijaks.
Link roboti profiilile: Rita
Projektijuht: Raimond Vaba
Põhjapanevat arendust pole toimunud. Küll aga sai robotid tutvumisõhtu tarbeks riiulilt rajale pandud ja natuke koodiuuendust tehtud.
Plaanides on laias laastus
1) kaardi genereerimine lihtsas kontrollitud olus
2) masinõppe katsetused
3) kaameraga isendi tootmine (ilmselt jääb Robotexil esinemine ikkagi liiga optimistlikuks)
Projektijuht: Peeter Salong
CDP Grand Challenge on robot, mis ehitatakse võistlema samanimelisel võistlusel Robotexil. Kontseptsioonilt koosneb projekt toru peal olevast kahest kaamerast, arvutusplatvormist ja neljast käsilasest. Kaamerad peavad liikuma mööda toru platvormide kohale. Arvutusplatvorm, mis töötleb kaamerate pilti, on ka kogu süsteemi aju, mis hakkab piltide järgi käsilasi juhtima. Käsilased on pisiBot robotid, millele on tehtud lisamehaanika, et oleks lihtsam klotse lükata.
Hetkeseis on selline: pilditöötlus tuvastab nii punaseid kui ka rohelisi klotse (maju) ning käsilasi. Kaamerate liikumismehanism on mehaaniliselt valmis, puudub veel elektrooniline juhtimine. Käsilased on enam-vähem valmis, võib olla vajadus liikumiskäskude järgi juhtimist parandada.
Projektijuht: Aleksandr Ess
Suvepuhkus sai läbi.
Panime droonile uue plaadi, mis võtab vastu sõnumeid raspberry-lt ja puldilt ning edastab prioriteetsema sõnumi flight-controllerile. Tänu sellele on võimalik iga hetk võtta juhtimine üle puldiga ning see ei mõjuta kuidagi raspberry tööd. Kui raspberry peaks kokku jooksma, on võimalik droon välja lülitada või juhtimine üle võtta.
Tegime drooniga ka esimesed proovilennud. Esmane eesmärk on lihtsalt kõrguse hoidmine. Kahjuks kui droon suudab hoida kõrgust, siis ka kukkumine on valusam, kuna maandumisalgoritmi pole ette nähtud. Ühe sellise kukkumise ajal sai mehaaniliselt kannatada raspberry. Selle asendamine(+ mõned tehnilised muudatused) võtsid aega mõned nädalad ning droon sai uuesti lendama alles oktoobri esimestel päevadel.
Lähitulevikus loodame täiustada mehaanika poolt, et drooni kukkumised ei oleks nii valusad ning veel soovime muuta kinnitusi raamil, et saaks kasutada suuremaid proppe. Samal ajal softi poolepeal testime kindla punkti kohal püsimist kaamera abiga.
Projektijuht: Timmu Tollimägi
Veeralli Robotex 2016 aasta võitjad Jellyfish ja Esmeralda käisid 12. Septembril Tallinki kontori ees Veeralli testpäeval. Testisime Robotite võimekust suures basseinis ning jagasime näpunäiteid robotexiks valmistumise osas.
Täpsemalt saab näha siin: (http://forte.delfi.ee/news/varia/video-robotexi-uks-vaatemangulisemaid-voistlusi-on-tallinki-veeralli?id=79532094)
Kolmas veeralli paat nimega Poseidon on füüsiliselt valmis ning ootab „Tarkust“ mikrokontrolleri ja raadiomooduli paigaldamise näol. Lisaks olemasolevate robotite koodide täiendamisele on plaanis ka teha uusi vahtplastist prototüüpe Jellifish-i eeskujul.
Projektijuht: Kaupo Raid
Tegemist sumo klassiga, mis on esimest korda Robotex võistluste kavas. Antud võistlusala on ühtlasi kõige väiksemate lubatud roboti mõõtmetega, mis teeb ülesande keerukaks kuid ka väljakutsuvaks.
Mõttes on ehitada robot lihtsasti kättesaadavatest komponentidest, mis võimaldab disaini huvilistel järgi teha. Enamus mehaanika osi on kindlasti 3d prinditavad, et vähendada tootmisele kuluvat aega ja keerukust.
Huvilistel hoida end kursis roboti projekti lehega (www.robotiklubi.ee/projektid/voistlusrobotid/nanosumo)
Projektijuht: Karolin Kelpman
Käsil on eelmisel aastal alustatud roboti Kaelkirjak edasi arendamine. Projektiga on ühinenud Hendrik Karhu. Mehaanika pool on peaaegu valmis, disainisime ümber mitu plastdetaili, veel on vaja teha vaid saha kinnitus. Järgmisena tegeleme elektroonika jootmise ja koodi kirjutamisega. Eesmärgiks on Robotexi ajaks teha Kaelkirjakust parem robot kui võistlusel kaks aastat järjest teise koha saanud Buldooser.
Projektijuht: Timothy Rähmonen
Otsustasime Vikatil tolmu maha pühkida ja tulevaseks Robotex-iks võistlusvalmis saada. Mehaanika on Vikatil valmis, kuid probleemid tekkisid mootorikontrollerite ülekuumenemisega ning sealt maalt on asi pooleli. Lahendusena proovime uut mootorit ja valmis mootorikontrollerit, mis aitab aega kokku hoida.
Projektijuht: Maarjo Mass
Robotiklubi alustas taas seitsme nädalase tudengitele suunatud kursusega nimega Teeme ise 2017. Seekord tuleb tudengitel ehitada universaalne platvorm, mis järgiks joont ja suudaks navigeerida labürindis. Praeguseks hetkeks on võistkonnad õppinud modelleerimist CAD tarkvaral SolidWorks, mehhatroonika süsteemide komponentide tööpõhimõtteid ja mis kõige tähtsam - tiimitööd.
Lisaks Teeme ise-le viime varsti läbi tudengitele suunatud praktilise jootmiskoolituse koostöös TTÜ Tarkvaraarenduse klubiga Lapikud
Projektijuht: Timmu Tollimägi
Esimees: Maarjo Mass
Nagu eestpoolt lugesite, käib ettevalmistus Robotex-iks täies hoos. Sarnaselt eelmistele aastatele, kavatseme ka seekord nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil kõva konkurentsi üles näidata.