Kasutaja tarvikud

Lehe tööriistad


artiklid:robotex_tarkade_klubi_2009

Robotex

Ettevalmistumine võistluseks algab juba kohe pärast võistlusreeglistiku paika panemist, siiani on see valminud maikuuks, nii et 7 kuud on võimaldatud robotiehituseks. Võib arvata, et see aeg on väga pikk, tegelikult aga kulub see üüratult kiiresti, kuna enamasti tuleb kogu ettevalmistus teha õpingute ja töö kõrvalt. Lisaks peab arvestama sellega, et robotiehitus on väga interdistsiplinaarne ala, kus lõimuvad omavahel mehaanika, elektroonika ja informaatika. Ehk siis korraliku töötava roboti valmistamiseks peab olema piisavalt kompetentsi neil kõigil neljal alal. Robotiklubis üritataksegi enamasti võistkonnad huviliste seas komplekteerida nii, et kõik distsipliinid on kaetud osalejate poolt, see tähendab, et ühte võistkonda pole mõtet koondada mehaanika taustaga noori, vaid jagada nad mitme grupi vahel. Tiimi kapteniks määratakse juba kogenum tegija, kelle ülesanne on lisaks ehitamisele ka oma võistkonnas tööjaotus määrata ja vaadata, et koostöö toimiks. Kui esialgu arvatakse, et lihtsa robotprototüübi tegemiseks kulub vaid kuu, siis on see eelnevate kogemuste puudumisel kindlasti ekslik arvamus. Just pisiasjad on need, mis paisutavad kogu ehitusperioodi tunduvalt pikemaks. Kunagi ei ole võimalik kõiki asju ette näha, näiteks esialgu tundunud kiire ja lihtne ülesanne - sobivate pistikute soetamine ja paigaldamine - võib ajaliselt tegelikult mitu korda pikeneda, kuna sobivate komponentide tarneaeg oli ootamatult pikk või selgub, et pistiku viikude vahe ei sobi. Halvemal juhul võib kogu roboti kontseptsioon uppi lennata, kui selgub, et planeeritud mehaanika ei suuda ülesannet üldse täita.

Loomulikult kipub kogu ehitusprotsessi intensiivsus suurenema just 1 kuu enne võistlust. Tihtipeale jäädakse oskamatu planeerimise tõttu ajahätta ning fraas „ainult 1 öö jäi puudu“ on väga levinud. Edukus sõltubki siin just sellest, kui palju tööd on suudetud ära teha suvel, mis tihtipeale on puhkuste ja rannamõnude nautimise aeg. Keegi ei soovi palavas ruumis istuda ja ajusid ragistada, kui samal ajal oleks võimalik ilusat ilma nautida. Eks siin saabki määravaks prioriteedid ning tahe – kes tahab võistlusel hästi esineda, peab kõvasti vaeva nägema juba suvel.

Robotiehitus nõuab palju aega ja pühendumist, samas kui seda teha klubilise tegevusena, siis pakub see kindlasti ka lõbu, naeru ja pisaraid. Eestis on 3 suuremat robotiklubi – TTÜ Robotiklubi, ITK Robootikaklubi ja TÜ Robotiklubi. Kõigi nende üks eesmärk on koondada robootika valdkonnast huvitatud inimesi - peamiselt on tegu sama ülikooli tudengitega, kuid võib leida ka erandeid, kus klubi tegemistest lööb kaasa ka keskkooliõpilasi ja lihtsalt robootikast huvitatuid inimesi. Selline kirju seltskond klubi juures loob huvitava olustiku ja õhkkonna, kus kõik üritavad anda endast maksimumi, et robotivõistluseks robot saaks parimasse konditsiooni. Viimane nädal on klubis sagimise poole pealt eriti tihe, kus tegevus käib juba ööpäevaringselt – öine vahetus lõpetab hommikul, kui päevane on juba alustanud. Viimastel aastatel on saanud traditsiooniks ka klubidevaheline suhtlus viimastel võistluseelsetel öödel veebikaamera teel, kus paberi ja pliiatsi abil edastatakse üksteistele sõnumeid. Lisaks toimub loomulikult ka jälgimine, et kas konkurendid magavad või ehitavad klubis usinasti roboteid.

Avaldatud: oktoober 2009 ajakirjas Tarkade Klubi
Autor: Peeter Salong

artiklid/robotex_tarkade_klubi_2009.txt · Viimati muutnud: 2010/08/22 17:02 persoon peeter