Kasutaja tarvikud

Lehe tööriistad


artiklid:esimene_aasta_ttu_robotiklubis

Esimene aasta TTÜ Robotiklubis

Mai alguses tähistab TTÜ Robotiklubi esimese aasta möödumist oma asutamisest, seetõttu kirjutangi lähemalt, mis selle aasta jooksul toimunud on. Kohe alguses võib öelda, et asjad on käinud üle kivide ja kändude, kuid kõik liigub siiski paremuse poole.

Kuid esialgu räägiks, millega on üldse tegu. Osaledes 2005. aastal esmakordselt oma kahe sõbraga robotivõistlusel Robotex, pidin järjekordselt tõdema IT Kolledži masendavat ülekaalu ning veel masendavamat TTÜ ajupotensiaali rakendamatust ja tõika, et TTÜs puudub jätkusuutlik tudengitepoolne robotiehitamine, kus teadmisi ja kogemusi antaks edasi järjepidevalt. See tegi meele mõruks ja tekkis tahtmine olukorda parandada. Veel selgus algsete arutelude käigus see, et TTÜs on tudengitel raske tegeleda praktilise tegevusega ja realiseerida oma lõputöid, tegeleda väiksemat sorti omaalgatuslike põnevate üliõpilasprojektidega, et täiendada oma praktilisi teadmisi robootikaga seotud valdkondades. Teada on veel ka see, et tööandjad pole tudengite ülikoolist saadud teadmistega rahul, kuna ülikoolist saadud teadmised on rohkem teoreetilist laadi ja praktilisi tööoskusi on väga vähe. Vajalikke oskusi saavad meie klubi tegevuses osalejad kuhjaga. Tausta uurides selgus, et TTÜs tegeleb robotite ehitamisega päris mitu instituuti, kuid igaüks nokitseb omaette ning puudub igasugune koostöö ning oskusteabe vahetamine. Seetõttu võtsime Martin Allikuga ette klubi loomise, mille üheks peamiseks eesmärgiks sai seatud robotihuviliste tudengite ning ühtlasi ka oskuste ning teadmiste koondamine ühe mütsi alla. Et robotihuvilisi leidub kindlasti igas teaduskonnas, siis oli mõeldamatu, et klubi oleks mingi instituudi või teaduskonna all, seetõttu saigi ta loodud eraldiseisva üksusena. Klubi eesmärkideks sai seatud ka pikemaajalisemate arendusprojektidega tegelemine, et tegevus ei piirduks ainult lihtsamate robotite ehitamisega. Kuna tudengiklubides toimub suur kaadrivoolavus, siis jätkusuutlikusse tagamiseks sai eesmärgiks seatud ka regulaarsete koolituste korraldamine, et vanemad koolitaksid nooremaid ning kui vanemad on juba ülikoolist läinud, siis nooremad suudavad õpetada juba uusi tulijaid.

Kui ideed ja mõtted sai nelja võitluskaaslasega teostatud ning klubi ametlikult asutatud, siis seisis meil ees suur probleem klubi ruumi ning töövahendite muretsemise näol. Õnneks toetasid meie ettevõtmist ülikool, Mehhaanikateaduskond ja Infotehnoloogia teaduskond ning Mehhatroonikainstituut, kes katsid omafinantseeringu osa ning võimaldasid taodelda töövahendite ostuks raha EITSA Tiigriülikooli programmist. Kuid ruumi probleem jäi ikka veel ülesse ning eriti häid väljavaateid meil ei olnud niigi ruumikitsikuse põhjustanud tollal kogu 3. korpuse remondi tõttu. Ajutiselt saime kasutada küll Küberneetikainstituudi robotilaborit, kuid piiratud ligipääsuõiguste tõttu ei olnud seegi lahendus. Ruumi probleem vaevas meid terve 2006. aasta ning see oli kindlasti üks põhjuseid, miks klubi esines väga kehvasti Robotex 2006 võistlusel.

2007. aasta algas aga hästi, kuna Mehhatroonikainstituut andis meile õiguse esialgu ajutiselt kasutada üht ruumi V-korpuse 4. korrusel. Tõsi küll, ruumide probleem ei ole lõplikult lahenenud, kuna huviliste suure hulga tõttu hakkab antud ruum kitsaks jääma ja puudub võimalus teha metallitööd. Käivad läbirääkimised ka erasektoriga, et alustada tööstusautomaatikaga seotud projekti. Kuna projektis kasutatavad seadmed on suurte mõõtmetega, siis peame otsima ruumi, kus projekti käima saaks lükata. Ruumide saamisega algas ka aktiivne klubielu, kus kevadsemestri vältel korraldasime kahte koolitust paralleelselt. Tehnoloogiakooli raames koostöös Avatud Ülikooliga tegime keskkooliõpilastele koolituse „Robot igaühele!”. Huvi keskkoolides reklaamitud koolituse vastu oli piisav, nii et õpetasime 13 noort hakkajat gümnasisti tegema valgustundlikku intelligentset robotit, mis suudab valgust jälgida ning liikuda ka ruumis iseseisvalt. Osalejad olid tublid ning kõik moodustatud grupid suutsid ülesandega toime tulla. Paralleelselt alustasime ka klubi siseselt regulaarse kooskäimise tsükliga, millele panime nimeks projekt „Tee ise”. Eesmärk oli õpetada robotihuvilisi lihtsat robotit tegema ning tekitada tegijates rohkem klubi- ja ühtekuuluvustunnet. Huvilisi on olnud sõltuvalt korrast 10 – 15 tudengit ning kindlasti on läbi erinevate etappide, alustades modelleerimisest ja trükkplaadi valmistamisest ja lõpetades mehhaanilise kokkupanemise ja programmeerimiseni, on tegijatel oskused kasvanud ning tekkinud huvi ka edaspidi midagi teha.

Plaanid edaspidiseks

Lisaks koolitustele oleme mõelnud ka pikemaajalisema arendusprojekti peale. Hetkel on arengujärgus ning läbimõtlemisel moodularhitektuurse robotiplatvormi tegemine, mis võimaldaks suhteliselt lihtsalt robotile moodulite kaupa funktsionaalsust juurde lisada. Ringluses on juba ka Robotex 2007 ülesanne, mis tähendab, et ettevalmistused ning plaanid selleks tuleb ka paika seda. See aasta loodame paremini esineda kui eelmine aasta. Läbirääkimised käivad ka erasektoriga tööstusautomaatikaga seotud projektide teostamiseks.

Robotiklubi paradoks

TTÜ Robotiklubil on huvitav paradoks, et robotihuvilised kõik tahavad hirmsasti ehitada, aga huvi klubi ametlikku poolt vedada ning üritusi korraldada klubi raames on suhteliselt loid. Teine aspekt on see, et klubi tegemistega on siiani seotud ainult mehed. Kas tõesti robotid pole naiste pärusmaa? Meie seda ei usu. Seetõttu on robotiklubisse just eriti teretulnud kõik naised, kellel on huvi robotite vastu, kuid pole siiani mingil põhjusel söandanud end selle valdkonnaga siduda. Lugejates huvi tõstmiseks mainin ära, et Bill Gates oma hiljutises artiklis* on öelnud, et robootika on praegu sama innovaatiline nagu PC tehnoloogia 30 aastat tagasi.

Huvilised iga kandi pealt, kes tahavad aktiivselt klubi kui organisatsiooni vedada kui ka huvilised, kes tahavad midagi huvitavat robootikaalast teha, võtke ühendust. Meie tegemistega saab tutvuda veebilehel www.robotiklubi.ee ja kontakt on robotiklubi@gmail.com.

* Bill Gates, „A Robot in Every Home”, ajakiri „Scientific American”, jaanuar 2007

Avaldatud: mai 2007 TTÜ Tudengilehes Studioosus
Autor: Peeter Salong

artiklid/esimene_aasta_ttu_robotiklubis.txt · Viimati muutnud: 2007/12/14 00:07 persoon mikk